Värbamisest maakeeli

Pikk suvi ootas meid ees ja motivatsioon oli laes. Ühel päeval tuli mulle Instagramis DM Janilt. Tundsime teda Artoga läbi ühiste huvide: Rakett69 ja Konnekt. DM-is oli kirjutatud “Kewin, kui sul eksam tehtud saab, siis räägiks ehk mõni päev koolis? 👀”. Kuna me Artoga oleme mõlemad rohkem arendajad, siis teadsime, et meil on vaja inimest, kes suhtleks nt klientidega, koolitaks välja uusi liikmeid vms. Paar vestlust hiljem sai KOIT uue liikme.

Meie neljanda veerandiga oli liitumislugu kuidagi sujuvam. Käisime Angelaga gümnaasiumis samas klassis ja kui Koiduga alustasime, aitas ta meil juba varajases faasis platvormi testida. Kui kool hakkas lõppema, tekkis tal rohkem aega ja millalgi võtsime ta ametlikult (lisasime ta Koidu Discordi) liikmeks. Pikemalt Angelast juba järgmisel nädalal, sest tema kord on kirjutada blogi.

Me arutasime Artoga tegelikult pikalt, kas võtta uusi inimesi juurde või mitte. Ühest küljest tooks see kaasa uued mõtted ja vaated, samas nõuaks see kindlasti rohkem juhtimist. Seni olime kahekesi lihtsalt teinud seda, mida õigeks pidasime, ning kui vaja, siis ka omavahel mõtteid põrgatanud. Nüüd pidime aga põhjendama miks, milleks ja mida me teeme.

Kui meie tiim kasvas neljaliikmeliseks, hakkasime pidama iganädalasi PPP (progress, problems, plans) koosolekuid, tegime Github Projectsis kanban-stiilis tabeli ülesanneteks jms. Tegelikult oleksime varem või hiljem selle niikuinii teinud.

Kuidas aga teada, kas keegi sobib su tiimi? Ega ei teagi. Oleme mentoritega ka seda arutanud ja nende soovitus oli anda inimesele lahendada prooviülesanne ning seejärel kõhutunde järgi otsustada. Siit ka soovitus – kaasasutajad ja esimesed töötajad võiksid olla inimesed, kelle oskusi sa tead ning keda sa usaldad. See teeb alustamise ja algse suuna valimise lihtsamaks.

- Kevin