Tagasi

Uus kangelane

Angela Ikonen

21/09/2023

Ma ei mäleta, millal ma esimest korda tutvusin Koiduga. Küll aga mäletan pidevat klaviatuuri klõbinat, mis kostis minu tagant või eest, kui istusin bioloogia või ajaloo tunnis. See oli muidugi Kevin. Vahepeal piilusin ta selja tagant ja uurisin, mida ta teeb. Lõviosa ajast oli tal kas VS Code või Terminal lahti. Sain aru, et ta teeb midagi südamelähedast, sest tunnist tundi vaatas ta ekraani ning vaid mõnikord kiikas ta tahvli poole.

Ühel pärastlõunal küsis ta, kas ma oleksin nõus osalema küsitluses, ja vastasin jah. Selle küsitluse kaudu saingi tuttavaks Koiduga, kuigi siis seda veel niimoodi ei nimetatud. Kui õppeplatvorm esimest korda launchis, hakkasin seda kohe testima ehk alustasin JavaScripti õppimisega. Kõige rohkem nautisin selle juures, kui leidsin teooriast mõne komavea või märkasin, et lause ülesehitus on ebaloogiline. Olin just eesti keele riigieksami ära teinud, nii et kõik reeglid olid veel peas 🙂. Andsin ka jooksvat tagasisidet ülesannete kohta.

Nii ma hakkasingi vaikselt Koitu sisse imbuma. Kuigi ma ei olnud Koidu tiimiliige, parandasin vahepeal e-kirju, sotsiaalmeediapostitusi ja nii nipet-näpet. Kui aga ülikooli sisseastumiseksamid olid tehtud, suutsin 4 päeva vaadata Netflixi ja sain aru, et tahan midagi põnevat teha.

12.juuli 2023, 20:21. Angela: “Ega teil ei ole mingit lihttöölist vaja Koitu?”. Kevin: “Sa oled pigem humm onju” Ja nii see algas, minu lihttöölise elu. Hakkasin kohe hoogsalt murelahendaja feature’it arendama ning kuidagi sain ma hakkama. Olen selle 3 kuuga meeletult õppinud, alustades Gitist ja lõpetades Airsoftiga, ning tutvunud vähemalt 3.5 inimesega.

Tänane klišeelik õppetund: mõnikord võib uus ja huvitav kogemus saada alguse ootamatult, kuid haara võimalusest kinni ning vaata, kuhu see sind viib.

- Angela