Statistika on nagu miniseelik

Kuna kasutame oma backendi jaoks Firebase’i, siis saab sealt iga hetk vaadata Google Analytics andmeid, näiteks päevaste külastajate, andmebaasi päringute jms arvu. Z-generatsioonile omaselt vaatasin iga päev ikka ja jälle neid samu andmeid ning muretsesin, et äkki ei hakka KOIT kunagi levima.

Päevas kõikusid külastajate numbrid enamasti alla kümne, kuid mõni päev oli see lausa piinlikult madal – üks, kaks või null külastajat. See tõi esile muidugi ebameeldivaid tundeid.

Siiski peab edasi liikuma. Ega keegi ei kliki suvaliselt internetis linke läbi – enamik inimesi külastavad päevast päeva samu veebilehti. Otsustasime, et üritame jõuda nende inimesteni ning tuua nende rutiini ka KOIT õppeplatvormi külastamise. Seega hakkasime rohkem sotsiaalmeediaga tegelema.

Tänapäeva parimad viisid, kuidas jõuda noorteni, on kas läbi Instagrami või TikToki. Kuna meil endil pole pikka aega TikToki kasutajaid olnud, siis ei teadnud me sellest väga midagi. Küll aga teadsime, et midagi võiks postitada. Seega mõtlesime blogi hakata pidama. Paljud ettevõtlusgurud soovitavadki just avalikult oma toodet arendada. Lisaks on Eestis väga vähe selliseid blogisid, mis räägivad oma ettevõtte kujunemisloost. Mis siis ikka, istusin läpaka taha ja mõtlesin umbes kahe kuu jagu teemasid valmis, alustades täiesti algusest. Kirjutamisprotsess ise on tegelikult üsna lihtne: kirjutan teksti valmis, seejärel Angela (meie humanitaar) loeb üle ja toimetab keelt, vajadusel tõlgib inglise keelde. Pärast teeme Figmas valmis bännerid ja lähebki kõikjale üles.

Siiski oleme vahepeal täiesti ära unustanud, et blogi peab postitama (teeme seda ju iga reede õhtu 😉). Kõige eredamini on meeles see päev, kui olin Playtech'i suvepäevadel ning telefon hakkas värisema ja tulid teated, et blogi tuleks üles panna. Olin sealset melu nautinud terve päev, kui nüüd äkki tuli “oh, f**k” tunne. Egas midagi, kirjutasin kohe Artole ja Angelale, Arto aitas bännerid valmis teha, Angela tõlkis veel tekste ja saigi blogi õigel ajal üles.

See blogi kaldus jälle laiali, aga kõikide teemade kohta käputäis nõuandeid:

1. Statistika on nagu miniseelik: lubab palju, aga ei näita midagi. Seega peaksid numbrid olema kõige viimane asi, mida kinnisideeks võtta varajase startupina (kuid vahepeal võib ikka neid piiluda)

2. Alati mõne probleemi korral on sellele ka lahendus või leevendus. Nagu ütleb DJ Khaled: “Life is roadblocks”.

3. Kõike ei jõua ise teha ja meeles hoida. Selleks tuleb valida enda kõrvale tugevad ja usaldusväärsed tiimikaaslased. Muidugi pead seda ka ise olema, see töötab kahte pidi.

- Kevin