Võlusõna on "jah"

Üks neist oli tuntud Eesti IT-firma tegevjuht, kes soovis koos kursuse luua. Mõtlesime omakeskis, et pakkumine on hea ning see oleks suurepärane viis saada tuntud nimi enda koostööpartneriks. Siiski nõuab õppematerjali loomine ja kirjutamine meeletult aega ja seda meil tol hetkel polnud. Mõtlesime vahepeal ka koos ettevõttega häkatoni või võistlust korraldada, kuid ka see mõte jäi ainult ideeks. Tundsime, et see ei anna praeguses arengufaasis meile midagi. Seega jäi firmaga koostöö pausi peale.

“Koodijuttudest” saime lisaks personaalsele tagasisidele ka kaks inimest, kes olid huvitatud tiimiga liitumisest. Üks neist soovis arenduspoolega aidata. Oleme Artoga juba käputäis arendajaid intervjueerinud ning meil on saanud tavaks kõigepealt huvilisega rääkida. Seejärel saadame talle ühe lihtsama prooviprojekti, kus tal tuleb rakendada sama raamistikku, mida me Koidus kasutame.

Arendajate leidmine on nagu pimesi pajakinnastega heinakuhjast nõela otsimine. Üks põhjusest on ka see, et me ei saa inimestele palka maksta. Kui tulla tagasi arendaja juurde, oli ta üsnagi ideaalne kandidaat – tal oli eelnev töökogemus, proovitöö lahendas ta ka suurepäraselt, kuid siis ütles ta, et leidis teise projekti, kus kaasa lüüa. 🙁

Teisest huvilisest sai rohkem asja ning ta aitab ka praegu. Gerten jäi meile kohe silma oma ühiskondliku aktiivsuse ja programmeeriskirega. Olles ise vaid 16, on ta õpilasesinduses, õpetab algklassilastele robootikat ja lahendab informaatikaolümpiaadi ülesandeid. (Natuke nagu vaataks ajas tagasi ja peeglisse😀). Lisaks sellele aitab ta Koitu tutvustada nii Tallinnas kui ka oma kodukandis ning tänu talle oleme saanud paar 100% kursuse läbijat ja leidnud mõned Koidust huvitatud õpetajat.

Seega kui järgite eelmise blogi juhist ja tutvustate oma ideed (ning kui see resoneerub ka teistega), siis on päris suur võimalus krapsata endale mõni koostööpakkumine.

- Kevin