Värske veri
Kevin Akkermann
17/11/2023
Liikudes samas taktis nagu eelmise nädala blogi, räägime jälle koostöövõimalustest, kuid seekord otsime neid just meie. Ja milline oleks parem viis uute tiimikaaslaste leidmiseks kui TÜ sTARTUp Lab*.
Külastasime kevadel (2023) nende töötubasid peamiselt vaba- ja salakuulajatena, et õppida ärimudelite ja pitchimise kohta. Seda tänu Ants-Oskari soovitusele. Ja noh, toona pistsime meilegi üllatuseks Kaleidoskoobi võistluse auhinnafondist 500 eurot taskusse. Lisaks lubasin ma STARTERi programmi juhile Maretile, et võtan järgmisel õppeaastal tudengina ise ka sellest osa. Meest sõnast, härga sarvest, ütleb vanasõna, ja nii me tutvustamise Artoga oma mõtet 14. septembril – ideehäkatonil.
Seekord esitlesime aga täiustatumat ideed kui Kaleidoskoobil. Arvasime, et oleme leidnud ideaalse tee. Me plaanisime luua ökosüsteemi, mis lisaks õppeplatvormile toetab õppureid nende edasistes progeõpingutes ning aitab neil luua teiste õpilastega võrgustikku. Kuigi idee oli küllaltki toores, saime juba programmi alguses näidata töötavat prototüüpi ja reaalseid arve, olgu need kasutajate, esituste vms numbreid. See oli meie eelis.
Sellegipoolest ei jooksnu d STARTERi alguses terve programmi rahvamass meie poole. Suurim komistuskivi oli arvatavasti pitch. Pitchi tähtsamateks komponentideks on probleemi sõnastus ja viis, kuidas probleemi lahendatakse. Tol ajal olid need mõlemad meil peaaegu puudulikud ja kui me pitchisime võhivõõrastele, jäi Koidu mõte neile poolikuks. Siiski tuli meiega rääkima üks huviline nimega Carl. Carli silmist oli kohe näha, et mingi osa meie räägitust harmoneerus ka temaga ja täpsustavad küsimused, mis ta küsis, olid väga head. Seega leidsime Koidule uue tiimiliikme (vähemalt järgmiseks 2 kuuks, mil kestis programm).
Pidin esimesest STARTERi töötoast poole pealt lahkuma, et jõuda lennukiga Horvaatiasse Osijeki võistlusprogrammeerimise treeninglaagrisse. Aga ega laagris ka puhkust ei saanud, sest Arto kirjutas, et hiljem olevat keegi Sten veel soovinud Koiduga liituda. Egas midagi, 2000 km kodust eemal, kohas, kus leidub harva stabiilset andmesidet, tegime lühikese tööintervjuu ja KOIT sai ühe abilise võrra rikkamaks.
Kusjuures, me siiani ei mõista, kuidas me sattusime sellise õnne otsa. Meil oligi vaja täpselt kahte inimest juurde: kedagi, kes oskab paberimajandusega aidata (Carl) ja kedagi, kes tegeleb sotsiaalmeediaga (Sten). Ja need inimesed me ka leidsime või vähemalt nemad leidsid Koidu.
Mis võiks olla selle jutu moraal? Vahel peab õnne ka olema. Kuid kui sa ootad teda avatud süli, teeb see õnne tulemise lihtsamaks.
- Kevin
*Väike selgitus: sTARTUp Lab korraldab STARTER programmi, kus on töötoad, ning ka Kaleidoskoobi võistlust.