Okas kurku

Kui tuletan endale meelde kooliaega, siis kõige hirmsamad olid just vene keele tunni ettekanded. Tol ajal ma eriti ei mõelnud sellele, miks need nii kohutavad tundusid. Olen aru saanud, et toona mul ei olnud materjal eriti selge ning kui õpetaja oleks küsinud minult lisaküsimusi, poleks ma midagi osanud vastata. Aga jätame need “oleksid” ja “poleksid” kõrvale. Kuidas saada esinemishirmust üle?

Esiteks, esinemine on oskus, mis nõuab palju harjutamist, katsetamist ja analüüsimist. Igaühe esimene esinemine on üsnagi kaootiline, kuid isegi vilunud esinejal võib vahepeal tulla apsakaid. Aga mis peamine, asja tuleb võtta rahulikult. Halvim, mis võib juhtuda on see, et sa käid lava peal käna või hakkad nutma, aga kes seda ikka mäletab 10 aasta pärast. Onju 😀?

Teiseks tunne teemat, millest räägid, ning tee kondikava. See lisab enesekindlust. Minu kogemus on näidanud, et improviseerimisoskus on kasulik, kuid sellest ei piisa. Olen oma ettekande jaganud plokkideks: algul tutvustan end, seejärel räägin olümpiaadidest, Rakett69-st ja ettevõtlusest.

Kolmandaks on oluline slaidide kujundus. Ma usun, et paljudel on tekkinud allergia slaidide vastu, kus üleval on rasvaselt pealkiri ja ülejäänud tekst on kirjutatud täislausetega. Väldin seda nii palju kui võimalik – kirjutan vähe ning lisan võimalikult palju illustreerivaid pilte.

Aga kuidas läks mu esinemine Püha Johannese Koolis? Ma ütleks, et väga hästi. Ise on muidugi seda raske hinnata, sest ma unustasin tagasiside Formsi teha. Sellegipoolest jäi umbes 5 kutti peale loengut minuga rääkima ja jagasin neile nõuandeid jms. Juttu oleks jätkunud ka kauemaks, kuid olin jäänud planeeritud rongist maha ja pidin ruttu bussi peale jooksma, et Tartusse tagasi jõuda. Kodus sain olla ühe öö, sest järgmisel päeval läksime kohe Playtechi tiimiga Tallinnasse üritusele.

- Kevin