Väike risk, suur võit

Mäletan selgelt, et lebasin kuskil poole nelja paiku õhtul voodis, kui järsku põrises mu telefon. Tuli teavitus – poole tunni pärast algab idee häkaton Deltas. Ma olin täiesti ära unustanud, et registreerisin end sinna ning esimene mõte oli ausalt öeldes “ähh, milleks?”, sest mul polnud ideed ega tiimi. Kiikasin huvi pärast ürituse FB lehele ning märkasin, et need kaks asjaolu pole eelduseks, et häkatonist osa võtta. Tegemist oli argumendiga number 1, miks kohale minna. Lisaks tuli mul meelde äsja loetud eneseabi/motivatsiooni raamat – ennast tuleb pidevalt asetada ebamugavatesse olukordadesse. Nüüd oli juba kaks päris head argumenti, miks ennast ikkagi kohale vedada.

Mõeldud, tehtud. Õnneks elan Deltale lähedal ehk jõudsin ruttu normaalsemad riided selga panna ning köögist isegi väikese ampsu võtta. Kohale jõudes oli pilt üsna sarnane Rain Rannu filmis “Ükssarvik” toimunud häkatonile. Sellest samast filmist pärines ka mu ainuke ettekujutus, kuidas üks häkaton võiks välja näha, sest see oli mu esimene. Kuna mul ei olnud ideed ega ka inimesi, kellega ideed välja mõelda, siis oli variant võtta suurest trallist osa ja liituda kellegi teise tiimiga.

Üritus oli juba nüüdseks veidi kestnud, sissejuhatus sai tehtud ja algas ideede pitchimine. Minu eesmärk oli leida tiim, kelle idee oli minu jaoks realistlik ning huvitav. Kui ma kuulasin tiime, tekitasin enda peas filtri. Meeskond sai läbi ainult siis, kui ma oskasin peale nende pitchi vastata lihtsatele, kuid fundamentaalsetele küsimustele, näiteks kust tuleb raha või kas nende idee on teostatav. Ma olin täiesti leppinud sellega, et ma ei leia endale sobivat ideed; olin rahul sellega, et olin tulnud kohale ja üritanud. Olgem ausad, see tõenäosus, et ma leian idee, mis mind kõnetab ja millega ma tahaksin tegeleda, oli üpriski pisike.

Kuid voila, lavale astusid Kevin ja Arto ning tutvustasid Koitu. Kohe oli näha, et nad on asja juures hingega ning see pole lihtsalt hobiprojekt. Koit tundus tõsiseltvõetav. Probleem, mida Koit lahendab, on minu jaoks vägagi reaalne, sest olin kooliajal ise ka puutunud kokku kuiva ning ebapraktilise proge õpetamisega. Vastupidiselt huvi kasvatamisele pärssis õppematerjal seda (ülikooli minnes olin kahe eriala vahel: juura või IT. Kuna halva õppematerjali tõttu oli IT-ga kokkupuude pigem halb, siis otsustasin esimese kasuks). Kui kõik olid oma ideed ära esitanud, algas lõunapaus. Läksin Kevini ja Arto juurde sooviga tiimiga liituda ning nüüd siin ma siis olen.

Koidus on mu eesmärk abistada oma juurateadmisega nii palju ning nii hästi kui oskan. Hetkel olen loonud Koidule privaatsuspoliitika, mis sätestab, kuidas Koit töötleb oma õppeplatvormi kasutajate isikuandmeid (nt nimi ja e-posti aadress). Selliste probleemide ja küsimuste lahendamine on paras pähkel, sest koolis pole ma midagi sellega seonduvat õppinud, kuid sellepärast ongi mul alati väga huvitav. Pean netis surfates, õpikuid ning muid raamatuid sirvides endale teema selgeks tegema ning kohe neid uusi teadmisi päriselus rakendama hakkama.

Olen väga õnnelik, et olen osa sellisest lahedast tiimist ning ideest. Ma näen, et kõigil on sära silmis ning tahtejõud on olemas. Ootan huviga, mida toob tulevik, sest tean, et see saab olema täis erinevaid lahedaid katsumusi ning probleeme. Seniks aga kõike head minu poolt ning kasutage Koitu.

Peace ✌️!

- Carl Oscar Richard Valgus