Tagasi

EdTech Hack osa 1

Kevin Akkermann

05/01/2024

Vaevu saime ülikooliellu sisse elada ja uute liikmetega tutvuda, kui juba novembri alguses oli tulemas meie jaoks aasta oodatuim sündmus. Nimelt korraldab iga aasta Tallinna Ülikool koostöös EdTech Estonia ja Startup Estoniaga häkatoni haridusvaldkonna idufirmadele.

See oli meie kõigi esimene tõeline häkaton. Olime küll filmidest, nt “Ükssarvik”, näinud, kuidas parodeeriti häkatone, kuid ega meil tõelist aimdust polnud. Õnneks olid meil kaasas ka fännid 😀. Nimelt TÜ koosloome projektist tulid Emanuele, Pirjo ja Michael ka kaasa. Siiski oli neil pigem eesmärk uurida teadustööna häkatonide korraldamist, kuid iga päev arutasime hommikusöögi kõrval eelnevat ja tulevat päeva.

Nagu tüüpiline häkaton, kestis see terve nädalavahetuse ehk reedest pühapäevani. Reede hommikul läksin rongi peale ja jõudsin veidi koodi kirjutada, enne kui sain terve nädalavahetus äri ajada. Tallinnas registreerisime end hotelli ja siis kohe Tallinna Ülikooli Astra majja. Esimesel päeval esindasin tiimi üksinda.

Iga häkaton algab sellest, et osalejad tutvustavad lühikese liftikõnega nende ideed. Kui meie (üürike) kogemus startup maailmas midagi on õpetanud, siis seda, et kõige tähtsam osa igast idufirmast on probleem, mida lahendatakse. Üsna paljud tutvustused häkatonil ägedat ideed, kuid nende ideede taga polnud probleemi. Neid oli päris huvitav kuulata.

Peale esimesi pitche algas tiimide moodustamine. Meil küll oli piisavalt inimesi, et registreerida tiimina, aga otsime alati uusi talente juurde. Pausi ajal tundsid inimesed mind Koidu särgi järgi ära ja kiitsid, et liftikõne oli hea, aga keegi ei soovinud tiimiga liituda. Üsna viimasel minutil leidsime siiski ühe endise õpetaja ja praeguse arendaja Hispaaniast, Alberto. See energiahulk, mis temast kiirgas oli tuimale eestlasele nagu mulle harjumatu, aga sobitus kiire töötempoga. Lisaks leppisime enne häkatoni kokku ühe õpilasfirma asutajaga, et saame kokku ja teeme koostööd.

Esimesel õhtul väga palju tööd ei jõudnudki teha, aga saime kõige tähtsama asja paika, eesmärgi. Häkatonil me ei tahtnud arendada mingit ägedat uut feature’it. Üritusel oli kohal meeletult palju mentoreid erinevatest eluvaldkondadest ja nendega koos meie probleemi valideerimine oli tuleviku mõistes kõige mõistlikum tegevus.

Mis me siis järgmistel päevadel tegime? Loe juba järgmisest blogist!

Aga mida siit blogist kõrva taha panna? Särk. Mitte küll sõna otseses mõttes särke kõrva taha panna, aga üks põhjus, miks me jäime juba tiimina terve häkaton silma, olid meie Koidu särgid. Ainult näo järgi on raske inimestele meelde jääda, kuid üks meeldejääv riideese ja tulemus on hoopis parem (allikas: ma mõtlesin selle välja).

- Kevin