Petis?

Arutelusid kõnetava teema kohta on alati huvitav kuulata, sest need tekitavad ideid. Samuti jagavad arvamusliidrid publikuga oma kogemusi ning mõtteterasid. Aga nüüd pidin mina rääkima oma kogemustest ja arvamust avaldama? Kartsin, et satun justkui tagasi kirjanduse tundi, kus õpetaja ütleb "Kevin, mida sina arvad raamatust?", ilma et ma oleks raamatut lugenud. Oleme ka enne siin blogis rääkinud impostor sündroomist, kuid see on olnud seni hirmsaim katsumus.

Niisiis jõudis kätte see päev, mil istusin rongile ja sõitsin Tallinna. Närvide rahustamiseks progesin paar tundi. Kui jõudsin Tallinna, läksin kohe Erinevate Tubade Klubisse ning märkasin tuttavaid inimesi; vahetasime käputäis sõbralikke sõnu. Veel enne ürituse algust leidis Maria, kes on startupist Edumus ning arutelu moderaator, mind üles ning näitas planeeritud küsimusi. Mõtlesin “Äkki ei olegi see nii hull?”.

Seejärel algas üritus ja peale avasõnu kutsus õhtujuht Johann Kuldmäe vestlusringi liikmed lavale. Kui ta jõudis tutvustusega minuni, lisas ta kommentaari, et ma olevat “Rakett69 rahva lemmik”. See võttis kõik mu pinged maha ning sain rahulikult kuulata teisi ning ka ise arvamust avaldada värskelt kooli lõpetanud õpilasena.

Peale arutelu ei saanud ma väga kaua networkida, sest viimane rong lahkus enne üheksat. Juhuslikult sattusin Omari, Emanuele ja Pirjoga samale rongile. Need on inimesed, kes juhivad koosloome programmi ning aitavad Koitu.

Noorena on raske tunda end start-up maailmas nagu kala vees. Mind aitab teadmine, et kõik alustasid kunagi. Markus Villig asutas Bolti, kui ta oli 19. Mina olin 19, kui ma asutasin Koidu. Kokkusattumus? Võib-olla 😀

- Kevin