Kristjan Jaak Pytherson
Kevin Akkermann
14.03.2025
Eesti informaatikahariduses on tihti dilemma: ühest küljest peaksime võimaldama õpilastel õppida eesti keeles, kuid spetsialiseerudes ja tööturule sisenedes on töökeeleks enamasti inglise keel. See tõstatab küsimuse, kas me peaks juba algtasemest peale õpetama inglise keeles või tegema hiljem keelevahetuse?
Ideaalses maailmas saaks kõigile õpilastele pakkuda eestikeelseid õppematerjale ning seda kuni kõrghariduse lõpuni välja. Kahjuks jääb see ainult unistuseks, kuna praeguses majandusseisus ei saa me rahaga priisata. Lisaks vajaks uute õppematerjalide loomine suurt hulka inimesi, kes tahaks seda vabast tahtest teha.
Programmeerimisse sügavamale vaadates näeme, et kõik programmeerimiskeeled on loodud inglise keele baasil. Kui kirjutada koodi eestikeelsete muutujatega, nõuab see tihti tehniliste terminite tõlget. See võib aga tekitada kommunikatsiooniprobleeme, kuna arendajad tõlgivad eri termineid erinevalt. Tihti minnakse lihtsama vastupanu teed ja kasutatakse muutujate ning kommentaaride jaoks inglise keelt.
Kuidas lõpuks otsustada, mis keeles programmeerida? Meie näeme, et praegune süsteem, kus algkursused on eesti keeles ning spetsialiseerudes liigutakse vaikselt ingliskeelsele õppele, toimib üsna hästi. Mõned asjad on hariduses ka juba hästi, aga võibolla saaks veel paremini? 😀
- Kevin ja Kirke