Ära võta kõike südamesse

Too kuu oli nii mulle kui ka Artole raske. Olin gümnaasiumi lõpusirgel ja tuli sooritada riigieksameid. See tähendas, et oli küll rohkem vaba aega, kuid mõtted olid ikkagi seotud tulevikuplaanidega. Seda sellepärast, et sain toona suveks Playtechi DevOps praktikapakkumise.

Tulles tagasi Koidu juurde, parim tagasiside, mida võib mentoritelt saada, on negatiivne, sest see paneb meid projekti teise nurga alt vaatama ning kaaluma edasisi otsuseid. Üks probleemidest, mis võib roosade prillidega ettevõtjal tekkida, on tunne, nagu üritaks mentor tema ideid maha teha. Tõtt-öelda on lugu vastupidine. Mentoritel on kaine pilk: nad on ise sarnastes olukordades olnud, õppinud sellest ning üritavad sind sellest säästa.

Õnneks võtsime mentorite karmi tagasisidet toona kerge südamega, kuid ühel õhtul pidime ikka Artoga rääkima teemadel, mis olid meile mõlemale rasked: suve- ja tulevikuplaanidest.

Nimelt toimus mai alguses selline võistlus nagu Kaleidoskoop, kus võistlevad tiimid, kes on ühe semestri jooksul arendanud äriidee, ning parimad pitchijad võidavad. Leppisime kokku ultimaatumi: Kaleidoskoop otsustab Koidu tuleviku. See tähendab, kuni võistluse päevani tegime intensiivset tööd, magamine ei olnud ettekääne, et mitte tööd teha, ning võistluse tulemus otsustas, kas me jätkame Koiduga või mitte.

Kuidas seal võistlusel läks, saab lugeda juba järgmises blogis.

-Kevin:)