Nagu näha koosneb sisukord peatükkidest...
ja alapeatükkidest. Peatükid on tähistatud rasvaselt. Oleme püüdnud luua õppematerjali nii, et kui õpilane hakkab ülesannet lahendama, ei pea ta otseselt midagi guugeldama – kõik on eelnevas õppematerjalis kirjas. Lisaks, mida edasi lahendab õppur ülesandeid, seda rohkem peab ta meelde tuletama varasemat õppematerjali. See kindlustab, et õpilasel ei salvestu teooria lühimällu, vaid pikaajalisse mällu. Samuti oleme õppematerjali vahele...
põiminud interaktiivseid koodilõike,
mis seletavad osa teooriast. Õpilane saab ise koodiplokis väärtusi või argumente muuta ning katsetada enne, kui hakkab ülesandeid lahendama. Muuhulgas saab koodilõiku lokaalselt jooksutada ehk õpilane näeb, millise vastuse tagastab programm. Selleks võib olla näiteks number, sõne või ka veateade. Kui aga õpilane tahab saada esialgse koodijupi tagasi, saab ta vajutada nupule “Lähtesta kood”.
Lisaks interaktiivsele koodilõigule on enamikel teooriapeatükkidel ka kontrollküsimused, mis testivad, kas õppur luges materjali hoolikalt läbi. Küsimusele võib olla üks või mitu õiget vastust. Seejuures tagastab programm kohe, kui õpilane on vajutanud nupule “Kontrolli”, kas vastus on õige või väär, ning selgitab, miks just nii.
Soovime, et õpilased ei jätaks peatükke vahele ning seega avaneb uus teooriapeatükk, kui õpilane on lahendanud vastavalt eelmisele teooriaosale kuuluva harjutusülesande. Ülesanded on muidugi kogu aeg avatud – ega me ei saa keelata õppurit ülesandeid lahendamast ;).